Oleme enamasti harrastusmuusikud ja oma igapäeva leiba teenime hoopis teistes ametites. Milline on iga pillimehe ja -naise lugu, kuidas ta sattus pillimängu juurde või Tallinna Tehnikaülikooli orkestrisse? 

Mängijad ja nende tee orkestrisse

Kertu Leppik (1993) Flööt Võib vist öelda, et Kertu on muusika sees üles kasvanud. Nii õde kui ka isa olid Kertule suurteks eeskujudeks ja nii esmalt Muusikakeskkooli ja hiljem ka meie orkestrisse ta sattuski. “Isa ütles, et tuleb tulla ja orkestriga saab välismaale reisile” Kertu isal on orkestri staaži ca 50 aastat ning ega Kertu vähemaga ei lepi! Kertuga juba igav ei hakka – lisaks pillimängule käib Kertu hea meelega jooksmas, korraldab Mustjõe asumi kogukonnale üritusi ja just Kertu on see, kelle initsiatiivil toimuvad ka orkestri laagrites kõige ägedamad mängud ja DJ võistlused. Tööalaselt teostab Kertu end ettevõttes Tele2, kus ta aitab oma ettevõtlikkusega korda saata suuri tegusid kontrollingu tiimis.	Liia Ringo (1999) Flööt, pikoloflööt Liia alustas pilliõpingutega juba 9-aastaselt, seega tänaseks on flööt olnud Liiale truuks kaaslaseks juba hea mitu kümnendit. Orkestrisse mängima tulekuks küsis Liia luba tollaselt peadirigendilt Reet Brauerilt, kes oli ühtlasi ka tema erialaõpetaja. Sellel ajal mängis orkestris juba ka Liia õde, nii et oli loogiline jätk, et ka Liia liitub meie vahva orkestriperega. “Meie peadirigent on väga hea käega ja mis iganes olukorras ettevalmistustega oleme, on hea kindel tunne, et ta traageldab ka kõige keerulisemas olukorras orkestrihääled kokku nii, et kuulaja tihtipeale ei saa arugi, et partiides tegelikult kirjas oli muu.” Pillimängust vabal ajal on Liia ema oma kahele algklassilapsele, maailmamärkaja-parandaja, õppimis- ja enesearendus­­­entusiast, harrastus­­sportlane, kööginurgas improviseerija ning tööpäeviti ka kommunikatsiooni­­k­­orraldaja.	Kristiina Veerde (2011) Flööt Kristiina oli lapsena tihti köhas ja lastearst soovitas vanematele panna laps pilli puhuma, et kopse tugevdada. Kristiina puhub siiamaani :). Meie orkestrisse sattus Kristiina tänu Lilile (orkestri saksofoni­­mängijale), kellega Kristiina mängis aastaid koos Raplamaa Noorte Puhkpilliorkestris. Hiljem kui Kristiina Tallinnasse ülikooli õppima tuli, kutsus Lili ta meie orkestrisse. Kristiinale meeldib orkestri puhul see, et julgetakse kastist välja mõelda ja tehakse erinevaid ägedaid koostöid nt Piip ja Tuut, erinevad tantsukollektiivid jne. “Pillimäng on eluviis”, kõlab Kristiina huulilt orkestri loosung, sest aastatega on tõepoolest saanud pillimängust tema eluviis.
Kristina Hirmat (2000) Flööt Kristina on flööti mänginud juba 28 aastat. Eelnevalt oli ta vanemate suunamisel pilli muusikakoolis õppinud, kuid hiljem kui Kristina kolis Tallinnasse, siis hakkas otsima endale orkestrit, kus pillimängu jätkata. Õnneks tundis Kristina Tarmot (meie orkestri dirigenti) varasemalt rahvamuusika kaudu ja seetõttu sattus ta just siia pilli mängima. Kristinale meeldib, et orkestri repertuaar on väga lai, mängutase on korralik ja orkester ise on leidnud väga põnevaid väljundeid läbi aegade. “Mängides sellises orkestris on väga lihtne kummutada müüte rahva seas väljakujunenud arusaamast puhkpilliorkestrist kui ainult laatade meelelahutusest või rongkäigu kohustuslikust osast.” Lisaks sellele, et Kristina mängib orkestris pilli, on ta ka meie orkestri raamatupidaja ja hoiab silma peal orkestri rahaasjadel.	Laura Paju (2017) Flööt Laura viis muusikakooli katsetele tema vanaema, kes oli eelnevalt pannud tähele Laura muusikahuvi. Flöödi valis ta ilusa välimuse ja kõla tõttu. Ülikooli ajal soovis Laura pillimänguga edasi tegeleda ning läbi oma endmise õpetaja Diana (praeguse orkestei dirigent) jõudiski ta Tehnikaülikooli orkestrisse. Laurale meeldib orkestris nii mängijad kui ka repertuaar. “Õhtused proovid võivad oli mõnikord küll väsitavad, kuid erksust hoiavad teiste mängijate poolt tulevad naljad, mille tulemusena terve orkester hakkab naerma.” Tulevase bioloogina loodab Laura oma teadmisi edasi anda järgnevatele põlvedele koolis või hoopis teadusmaastikul, proovides leida lahendusi meie maailmas asetsevatele probleemidele. Kui tal jääb vaba aega üle õppimise, tudengi­aktivistiks olemise, töötamise ning pillimängu kõrvalt, siis meeldib Laurale küpsetada, tantsida ning kasvatada erinevaid taimi oma aknalaua peal.	Karoliine Hirmat (2019) Flööt Karoliine mängib orkestris tänu oma emale, kes mängib samuti meie orkestris flööti. Orkester võlus Karoliinet oma ägeda repertuaari ja seltskonnaga ning seetõttu on ta meile mängima jäänud. Lisaks meeldib Karoliinele see, et orkestriga on palju esinemisvõimalusi. Peale pillimängu tegeleb Karoliine veel tantsimisega. Karoliine on tantsinud kolme erinevat stiili – swingtantsu, stepptantsu ja rahvatantsu. Hetkel käib ta veel põhikoolis ning seal meeldib talle olla aktiivne ning aidata kaasa asjade korraldamisel.
Kirke Pertel (2016) Oboe Kirke on terve elu muusikaga tegelenud – laulnud ja muusikaringides käinud, lasteaias hakkas plokkflööti mängima ja muusikakoolis läks üle oboe erialale. Kirke kutsus meie orkestrisse mängima sõber, Kirkele istus nii orkestri repertuaar kui ka õhkkond orkestris, mistõttu siia on ta ka jäänud. Samuti meeldib talle orkestri puhul ka seltskond ja see, et on palju võimalusi esinemiseks. Väljaspool meie orkestrit õpib Kirke Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis viimasel kursusel oboed ja laulab ka kooris.	Kristjan Luup (1995) Klarnet, bassklarnet Pillimängu juurded sattus Kristjan tänu oma vanematele, kes suunasid ta Nõmme Muusikakooli klaverit õppima. Peale nelja aastat klaverimängu suundus Kristjana aga edasi hoopis klarnetit õppima. Puhkpilli on Kristjan kokku mänginud juba 32 aastat ja kui klaverimäng juurde lisada siis muusikaga lähedalt seotud on ta olnud juba 38 aastat.	Priit Vinkel (2010) B-klarnet, bassklarnet, sopransaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon Priit on juba esimesest klassist peale õppinud muusikaklassis. Esmalt õppis plokkflööti ja siis tuli kõik muu lisaks. Pilli õppimine oli osa kooliharidusest. Priit on õppinud Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppes haldusjuhtimist ning doktoriõppes riigiteadust. Ta on veendunud, et meie orkester on Tallinna parim harrastusorkester ning tal on tekkinud oma sõpruskond, kellega koos musitseerida. Priit on endine pikaajaline riigiametnik, kuid hetkel täiskohaga isa ning oma valdkonna asjatundja nii Eestis kui mujal.
Birgit Kraas (2018) Klarnet Birgit tahtis tegelikult hoopis hirmsast flööti õppida, aga see päev kui osakonnas sisseastumine oli, siis osakonna juhataja suunas Birgiti hoopis klarneti juurde. Birgit naudib väga pillimängu ning orkestri muusika ja inimesed loovad koos nii mõnusa koosluse, et hea tuju peale igat proovi on garanteeritud. Väljaspool orkestris on Birgit nii kultuuri­korraldaja kui ka ehitaja.	Liina Sildnik (2017) Klarnet Liina ema, onu ja vanaisa on kõik mingi ajahetkel oma elus mänginud orkestris. Lapsena veetis Liina emaga koos aega orketriproovis, kus siis tollane dirigent ta klarnetiusku pööras. Sealt on alguse saanud Liina pikk ja äärmiselt meeldiv teekond klarnetimängijana tänasesse päeva. Orkestrisse tuli Liina seetõttu, et talle väga meeldib pilli mängida ja mis seal salata, orkestri seltsielu on ka äärmiselt kirev ja vahva. Orkestrisse mängima on jäänud peamiselt seetõttu, et orkestriproovides käimine on hea väljund ja vaheldus igapäevaelus. Väljaspool pillimängu annab Liina panuse, et Eesti inimeste tervist edendada ning neile tervisemurede korral igakülgset abi pakkuda, ehk siis töötab meditsiini valdkonnas.	Karl Joosep Sinisalu (2020) Klarnet Karl Joosep on Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud tootearendust. Meie orkestrisse tuli Karl Joosep, et pakkuda oma mänguoskusi publikule. Teda köitis orkestri tore seltskond, kihvt repertuaar ja hulgaliselt ühiseid ettevõtmisi. Karl Joosep on klarneti­mängijaks õppinud ja tegeleb hetkel selle osakuse edasi õpetamisega, et ka teised saaksid seda imelist kunsti osata. Püüdleb igapäevaselt enda mitmekülg­semaks muutmise suunas.
Triin Teneli Tammik (2018) Klarnet Õdede eeskujul oli Triin Tenelil juba väiksena soov pilli mängida ja muusikakooli minna. Orkestrist sai Triin Teneli teada tänu Diana Mäeväljale ja käis ühel orkestri esinemisel kuulamas, kus tekkis kohene soov orkestris ka ise mängida. Triin Tenelil meeldib meie orkestris, sest siin on hea seltskond ning lood, mida mängime pakuvad talle ruumi arenemiseks ja harjutamiseks. Orkestriga on Triin Teneli saanud palju häid uusi kogemusi ja mälestusi. Hetkel õpib Triin Teneli Tabasalu Ühisgümnaasiumi 9. klassis. Lisaks käib ta Tabasalu muusikakoolis teisel lisa-aastal klarnetit õppimas.	Joel Frank (2009) Klarnet Joel on pilli mänginud 5.klassist alates. Orkestrisse kutsus endine klassiõde Reet Brauer ning Joelile siin meeldib, sest orkester on tore, dirigent on hea ning tekib rõõm muusikast.	Ülo-Olimar Uder (1962) Klarnet Ülo sattus klarneti juurde täitsa juhuslikult, nimelt kooliajal olevat õpetaja tulnud laulutundi mitmete pillidega, vaadanud klassis ringi ja jaganud pille. Ülole sattus kätte klarnet ja just seda pilli on Ülo juba alates 1952. aastast tundma õppinud. 1962.aastal tuli Ülo Tallinna Polütehnilisse Instituuti tööle ja vanad mängukaaslased kutsusid ta meie orkestrisse. Lisaks klarneti­mängule on Ülo mänginud teises orkestris saksofoni juba üle 40 aasta. Muul ajal on panustanud Ülo teadustööle füüsika vallas ja harinud üliõpilasi.
Eero Tonka (2003) Altsaksofon Eero alustas pilliõpinguid juba varases nooruses. Lõpetas Tartus Ülenurme Muusikakooli saksofoni ning Heino Elleri Muusikakooli laulmise erialal. Tallinna elama asudes mängis ta mõnda aega küll teises orkestris, kuid üsna ruttu sai selgeks, et on vaja edasi liikuda. 2003. aastal liitus Eero Tallinna Tehnikaülikooli orkestriga ja on jäänud siia tänaseni. Kui küsida miks, siis on vastuseks: “Siin on nii toredad naised.”	Triin Omel (1999) Altsaksofon Ühes Viljandimaa gümnaasiumis hakati pea veerand sajandit tagasi looma puhkpilliorkestrit. Otsiti lapsi, kes tahaks hakata pilli mängima. Eeldusi ei olnud, tarvis oli vaid suurt tahtejõudu. Nii sattuski Triin pillimängu juurde, alustades klarnetimängust ja liikudes hiljem saksofoni mängima. TTÜ-sse infotehno­loogiat õppima tulles sai ka kohe orkestriga liitutud, kutsujateks mitmed varasemad tuttavad. Praeguseks juba üle poole oma elust Tehnikaülikooli orkestris mängija ja aktivistina tegutsenud Triin leiab, et on jäänud orkestrisse seltskonna ja mitmekülgse repertuaari pärast. Igapäevaselt tegeleb Triin ettevõtluse ja laste kasvatamisega.	Kristel Veersalu (2014) Altsaksofon Kristel sattus pillimängu juurde tänu juhusele ja heale sõbrannale, kes kutsus ta Vändra muusikakooli katsetele moraalse toena kaasa. Ukse taga oodates sündis otsus ka ise katsed läbida. Mõlemad sõbrannad said muusikakooli sisse. Kui Kristel tuli Tallinna Tehnikaülikooli geotehnoloogiat õppima, soovis ta pillimänguga jätka ning orkester tundus selle jaoks parim võimalus. Hetkel aitab Kristel kaasa orkestri juhtimisel ning töötab eriti mehisel erialal – mäeinsenerina.
Getter Matto (2016) Altsaksofon Getter on muusikaga seotud juba lasteaiast saadik, mil alustas laulmisega. Algklassides sai veel õpitud nii klaverit, plokkfööti kui ka kannelt. Muusikakooli astudes juhatati Getter saksofonini. Ülikooli astudes oli suur soov jätkata pillimänguga ning Tallinna Tehnikaülikooli esindusorkester pakkus selleks väga hea võimaluse. Orkestrisse on Getter jäänud väga laheda ja ühtehoidva seltskonna, põnevate esinemiste ja ühisürituste ning uute kogemuste ja tutvuste tõttu. Erialaselt töötab Getter veokorraldajana. Peale töö ja pillimängu meeldib vabal ajal tegeleda spordiga: aladeks jooksmine, jalgrattasõit, jõusaal ning viimase aja lemmik – võrkpall.	Lili Pagil (2009) Tenorsaksofon Esmaspäevast reedeni keemia ja loodusõpetuse õpetajana töötav Lili on pilli mänginud juba 7. eluaastast alates. Muusikakooli lõpetas flöödi erialal. Enne TTÜ orkestrit mängis ta Rapla noorte puhkpilliorkestris, kus dirigeeris meie flöödimängija Liia. Seega teadis Lili, et ülikooli astudes liitub kohe ka selle orkestriga. Alustas flöödiga, lisandus piccolo ja seejärel võttis Lili suuna hoopis saksofoniritta. Tenorsaksofon on tema põhipilliks seni jäänudki. Orkestrisse olen jäänud mitmel põhjusel. Meil seltskond on kirev – permanentseid torisejad, vahelduva meelega pessimiste, usinaid aktiviste, rõõmsameelseid naeratajaid, suure pagasiga koomikud jt. Suureks plussiks on see, et orkester mängib väga erinevat ja mitte alati ainult puhkpillile omast muusikat, mis mulle kohe meeldima hakkas. Lisaks tegeleb Lili juba 8 aastat tantsimisega ning on suur uute asjade õppija. Näiteks praegu on käsil korea keele õppimine.	Daniil Maiberg (2017) Baritonsaksofon Daniil, kes on pilli mänginud juba 12 aastat, leiab, et meie orkestris mängimine on kvaliteetaeg. Saksofon meeldis Daniilile juba väiksena ning nii juhtuski, et isa suunas ta muusikakooli pilli õppima. Daniilile meeldib meie orkestri juures just liikmete abivalmidus, sõbralikkus ja muidugi ka repertuaar. Daniil on hetkel küll läbimas ajateenistust, kuid muidu igapäevaselt töötab audiitorina.
Aldo Bergmann (2006) Baritonsaksofon Üle 30 aasta pilli mänginud Aldo tegeleb väljaspool orkestrit tööstus­­automaatika lahenduste väljatöötamise ja programmeeri­­­mi­sega. Orkestris meeldib talle lahe musikaalne seltskond ning loomulikult kannatlikud dirigendid.	Jürgen Klooren (2003) Metsasarv Jürgen alustas pillimängu juba 9-aastaselt, kui läks muusikakooli metsasarve erialale õppima. Tundub, et metsasarv Jürgenile sobis, sest tänaseks päevaks on ta seda mänginud juba 26 aastat. Orkestriga liitus Jürgen aga pärast muusikakooli lõpetamist – tollal veel keskkoolli­õpilasena – 17 aastat tagasi. Tallinna Tehnikaülikoolis on Jürgen õppinud tööstus- ja tsiviilehitust spetsialiseeru­­misega ehitustehnikale. Tänasel päevalgi töötab ta ehitusinsenerina, tegeledes igapäevaselt erinevate ehitusprojektide ja nende osade ellu viimisega. Orkestris hoiab Jürgenit mängimas suurepärane seltskond ja võimalus teha muusikat.	Madis Kerner (1999) Metsasarv Madis on pilli mänginud kogu oma teadliku elu. Pillimänguni suunas teda vanaema, kes ostis kunagi klaveri ja siis oli vaja ju leida keegi, kes seda mängima hakkaks. Vend oli vanem, tema pääses, aga Madisele hakkas pillimäng täitsa meeldima. Orkestrisse sattus ta tänu Reedale (Reet Brauer – meie orkestri endine dirigent), kes kutsus Madise mängima. Madise sõnul on siin lahe seltskond, kellega ka mitmepäevased harjutuslaagrid mööduvad meeleolukalt. Pillimängust väljaspool tegeleb Madis sulgpalliga ja tööalaselt on sardsüsteemide insener. “Parim seltskond, parimad dirigendid!” – kõlab Madise hüüdlause orkestrist.
Indrek Tamkõrv (2010) Metsasarv Kogu orkestripere teab Indrekut Saku nime all. Las see jääda igaühe mõistatada, kust see nimi on tulnud. Saku on mänginud pilli juba eelmisest sajandist alates. Meie orkestrisse sattus ta mängima tänu Reedale (Reet Braueri – meie orkestri endine dirigent), kuid muusika­maailmaga tutvus ta juba siis, kui ta asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli. Kui küsida Sakult, mis talle orkestri puhul meeldib kõige enam, siis tuleb kohe kiiresti vastus: “Seltskond!” Lisaks pillimängule on Saku omandamas magistrikraadi ettevõtluses ja tegeleb hea meelega tomatite-kurkide kasvatamisega.	Andres Kaasik (1990) Trompet Meie orkestris on Andres mänginud alates 1990. aastast, mil astus ta ülikooli arvutite ja infotehnoloogia õppesuunale. Andres tuli koos klassivenna Pear Lauriga “keldri” (toonase orkestri prooviruumi) uksest sisse ja palusid end lahkesti vastu võtta. Pear pidas vastu vist ühe hooaja, Andres mängib senimaani. Andres iseloomustab orkestrit – lahe, nooruslik ja sõbralik pere. Orkestri juures naudib ta muusika loomist, see on palju enam kui lihtsalt kuulamine: “Tuleb ehk raskelt proovides kätte, aga hiljem on äratundmisrõõm seda suurem.” Lisaks orkestrile mängib Andres veel harrastajana jalgpalli ja töötab tarkvara­arendajana.	Marko Georg (1994) Trompet Kui Marko lasteaeda ei viitsinud minna, vaatas Marko kõrvalt, kuidas ta isa lastele pilli õpetab, sestap on Marko juba sünnist saati muusikas sees olnud. Marko sõnul on huvitav, kuidas orkester nii hästi kokku kõlab: “Vaatan ja imestan, kuidas nii eriskummalised inimesed koos nii hästi toimivad”. Tallinna Tehnikaülikoolis on Marko õppinud arvutitehnikat. Väljaspool orkestrit meeldib Markole aega veeta perega ja tegelikult on Markos peidus ka suur seiklejahing, mis kannustab teda ikka ja jälle ette võtma uusi seiklusi ja reise.
Urmas Sarri (1998) Trompet Urmasel on pillimänguni jõudmisest üks vahva lugu: “Ema sundis kuni 5 -nda klassini peotantsus käima. Kui tegime diili, et lähen muusikakooli, sain sealt plagama”. Tallinna Tehnikaülikoolis on Urmas õppinud rahvusvahelist majandust ja tuli ka orkestrisse mängima, sest pillimäng on miski, mida Urmas naudib. Orkestris meeldib Urmasele kogu tervik – nii kontserdid kui ka väljasõidud ja laagrid. Lisaks pillimängule meeldib Urmasele ka hirmsasti sporti teha.	Tiina Kirsipuu (1997) Trompet Tiina on Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud Bio- ja toiduaine­tehno­loogia erialal. Peale doktorikraadi saamist töötas Tiina Loodusteadus­konnas 11 aastat ja on teadur siiamaani. Pillimänguga on tegelenud Tiina ligi 30 aastat ja pillimäng saadab teda edaspidigi.	Villu Vahur (2019) Trompet Villu kooli kõrval oli Salme Kultuurikeskus, kus tegutses toonanoorte orkester Vello Loogna juhendamisel. Vello õpilasenda alustas Villu seal pillimängu. Villul oli vahepeal küll pillimängust paus, aga lõpuks sai ta aru, et igatseb musitseerimist. Meie orkester on ülimalt rõõmus, et Villu just meid oma kohalolekuga rõõmustab. Lisaks pillimängule on Villu ettevõtja, abikaasa ja hea isa kolmele lapsele. “Vaatamata sellele, et olen orkestris olnud alles väga lühikest aega, julgen V.I Leninit tsiteerides arvata, et Tarmo on selle orkestri “au, mõistus ja südametunnistus”.”
Hanno Randmer (2019) Trompet Ema suunas Hanno muusikakooli, kus trompet jäi talle kohe silma ja meeldima. Hanno õpib hetkel teisel kursusel mereveonduse ja sadamatöö korraldamist. Koos Tallinnasse kolimisega otsis ta kohta, kus saaks pilli mängida. Ta on tudengi­organisat­siooni BEST aktiivne liige. Lisaks mängib discgolfi, lauatennist, vahel käib ka jõusaalis ja sõidab aeg-ajalt bolti.	Risto Pomerants (1986) Tromboon Risto jõudis pillimänguni tänu oma õpetajatele, kes suunasid ta poistekoorist pilli mängima. “Priit Raik tegi keskkoolis orkestrit ja kuna temalt telliti tollase TPI juubeliks 1986 puhkpilliorkestri teos (“Gaudeamus”), siis oli tal vaja kedagi ka tromboonirühma. Nii ta suunas mind TPI sse ehitust õppima ning otse 1. kursuse kolhoosipõllult orkestri proovi.” Ristot motiveerib mõte, et koorilauljaid on terve laululava alune täis, siis puhkpilliorkestrite mängijaid, eriti trombooni­­mängijaid, on palju-palju-palju vähem. Risto väärtustab orkestri juures enim muusikalist arengut, ausat mängu ja samuti ka seda, et väga paljud on jäänud mängima ka pärast kooli lõpetamist, mis võimaldab üsna stabiilset koosseisu. Lisaks pillimängule on Risto panustanud aastaid orkestri tegevusse presidendina (2013-2018).	Koit Antsmäe (1972) Tromboon Koit on pillimänguga tegelenud juba 55 aastat. Vändra puhkpilliorkestrist tuli Koit pealinna õppima elektriajamite erialale. Koit on kindlasti orkestri kõige kohusetundlikum mängija, sest tema aastate jooksul puudumised proovist võib ühe käe sõrmede peal üles lugeda. Koidule meeldib, et orkestris on hea mängutase, sõbralik kollektiiv ja meie orkestrit iseloomustab ettevõtlikkus.
Alo Oll (2013) Tromboon Tänu sõbrale pillimängu juurde sattunud Alo on pilli mänginud vahelduva eduga alates käesoleva sajandi algusaastatest. Tallinna Tehnikaülikoolis on Alo õppinud tööstus- ja tsiviilehitust. Orkestriga puutus Alo kokku aga aasta varem – 2012 Sõru Jazzil. Seetõttu oli Alo juba silma jäänud ja kui ta ülikooli astus, võeti temaga uuesti ühendust ning värske tipikana tundis Alo kohustust panustada. “Eks see panustamine nüüdseks väikestviisi harjumuseks saanud.” Orkestris väärtustab Alo elutervet suhtumist, huumorit ja inimesi.	Andreas Saluste (2020) Tromboon Andreas võttis trombooni esimest korda kätte alles neli aastat tagasi, enne seda on ta 17 aastat mänginud hoopis eufooniumit. Orkestrisse meelitas Andrease see, et orkester tegutseb piisavalt intensiivselt ja koosseis ning mängijate individuaalne mänguvõimekus võimaldab mängida keerulist repertuaari. Tallinna Tehnikaülikoolis on Andreas õppinud teedeehitust ja töötab hetkel tee-ehitusinsenerina.	Karl Abro (2015) Eufoonium Karli kutsus orkestrisse Tarmo Kivisilla (orkestri peadirigent), kes palus abi seoses orkestri läheneva juubeli ja Horvaatia reisiga. Alates sellest ajast on Karl olnud orkestri tegevliige. Karlile meeldib, et orkestri seltskond on hästi tore ja üksteisest hooliv ja meil on inimesi, kes teevad muusikat suure kire ja pühendumusega. Ka mängukvaliteet on üsna kõrgel tasemel, repertuaar põnev ning väljakutsuv. Lisaks pillimängule meeldib Karlile laulda koorides. Ta on laulnud kutselistes koorides (RAM ja EFK) ja ka paljudes harrastuskoorides. Karl juhatab ise orkestrit Tallinna Tehnikagümnaa­siumis ja lisaks õpetab paari õpilast. Vabal ajal meeldib Karlile tegeleda spordiga (enamasti pallimängud – võrkpall, jalgpall, korvpall) ning muusikat kuulata.
Toomas Teekivi (2015) Eufoonium Toomas on 6-lapselisest perest, kus kõik lapsed suunati muusika- ja kunstikooli. Ka Toomasel ei olnud pääsu ning on tänaseks päevaks pilli mänginud juba 16 aastat. Tallinna Tehnikaülikooli tuli Toomas õppima rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale ning seoses sellega tundus loogiline ka ülikooli orkestrisse tulla. Orkestrisse jäänud on ta aga muheda seltskonna ja muusika pärast. Lisaks pillimängule käib Toomas juba teist aastat rahvatantsus ja talle väga meeldivad lauamängud, seega kui parajasti proovis pole on ta kuskil lauamänge mängimas.	Toomas Erik Uus (2019) Eufoonium Neljandas klassis oli Toomasel koolis puhkpilliring, mida juhtis maestro Vello Loogna. Hiljem sattus Toomas tema noorte puhkpilliorkestrisse. 13-14 aastaselt hakkas lisaks õppima veel eraõpetajaga elektrikitarri. Toomas tuli Tallinna Tehnikaülikooli õppima ehitusinseneriks, projekteerijaks ja selle kõrvalt jäi silma ka puhkpilliorkester. Kui paluda Toomasel kirjeldada meie orkestrit kolme märksõnaga toob ta välja just need kolm: “Huumor, professionaalsus ja motiveeriv/ inspireeriv keskkond”. Lisaks pillimängule tegeleb Toomas veel spordiga (Jiu jitsu/MMA, Powerlifting).	Tauno Õun (2012) Kontrabass, bass Tänu laulmisõpetajale jõudis Tauno pillimänguni ja on sellega tegelenud nüüd juba 50 aastat. Meie orkestris avaneb Taunol võimalus end vormis hoida ja ka kõige keerulisematest bassikäikudest jagu saada. Orkestrit iseloomustavad tema meelest noorus, pealehakkamine ja eneseületus.
Robert Lehtma (2020) Tuuba, flüügelhorn Roberti suunasid pillimängu juurde tema vanemad, kes viisid ta muusikakooli. Nüüdseks on Robert pillimänguga tegelenud ligi 15 aastat. Ka väljaspool orkestrit on Robert seotud muusikaga. Nimelt ta on laulja. Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkestrisse kutsus Roberti mängima sõber. Nähes ees toredat kampa ning ägedat repertuaari, on ta siia mängima jäänud. “Alati. Saab. Pulli.”	Indrek Kutser (2009) Trummid, löökpillid Indreku suunasid muusikat õppima tema vanemad. Tallinna Tehnikaülikoolis on Indrek õppinud informaatikat, aga meie orkestrisse sattus Indrek palju-palju varem ja tol hetkel oli see ainuke võimalus pillimänguga jätkata. Indrekule aga pilli mängida meeldib ja teda köidab see, et meie orkestris on võimalik sellele lisaks ka lahedat muusikat mängida ja ägedat seltskonda nautida.	Liina Sala (2013) Löökpillid Liina tuli orkestrisse, sest soovis ülikooli tulles jätkata pillimänguga. Reet Brauer (orkestri tollane dirigent) küll ütles, et löökpillimängijaid on piisavalt ja et orkestril ksülofoni ei ole. Liina aga alla ei andnud, mitu korda helistas ja tegi selgeks, et ta ikkagi nii väga tahab tulla. Õnneks jäi Reet peagi nõusse ja Liina sai orkestriga liituda. “Alustasin erinevatest vidinatest, üsna pea osteti ka orkestrile ksülofon ja nii ta läks.” Kõige rohkem meeldib Liinale orkestris kollektiiv ja hea huumor isegi siis kui asjad kiiva kisuvad. Väljaspool orkestrit tegeleb Liina rahvatantsu ja spordiga.
Hanna-Liisa Kappel (2012) Löökpillid, klaver Hanna-Liisa on klaverit mänginud peaaegu terve elu, löökpillide taha jõudis Hanna-Liisa alles orkestrisse mängima tulles. Orkestrisse kutsus Hanna-Liisa Lili Pagil, kes oli tol ajal orkestris juba mõnda aega mänginud. “Kurtsin talle, et klaverimängija elu on nukker ja üksik, koos musitseerimise võimalusi on olnud vähe. “ Nii jõudiski Hanna-Liisa trummi, triangli ja meie muheda orkestri seltskonna juurde. Hanna-Liisale meeldib väga orkestri kirju ja lõbus seltskond.	Joosep Oliver Vinkel (2019) Löökpillid Pillimängu juurde sattus Joosep tänu oma vanematele, kes suunasid ta muusikakooli. Kuna orkestris mängib aga Joosepi isa, võttis ta poja lihtsalt üks päev proovi kaasa. Muidugi ei suutnud Joosep lihtsalt kõrvalt vaadata/kuulata, vaid tahtis ikka kaasa mängida ja nii haarasime ta oma löökpillirühma. Joosepi sõnul kirjeldab orkestrit ühtekuuluvus, lai repertuaar ja tore seltskond.